TALLINNA KLAVERIFESTIVAL - Balti- ja Põhjamaade suurim klaverifestival - sündis 1998. aastal selle asutaja ja kunstilise juhi pianist Lauri Väinmaa visioonist ja soovist tuua Eesti muusikapublikuni siin veel tundmatuid suurepäraseid pianiste ja tutvustada maailma muusikaelus puhuvaid värskeid tuuli. Meenutame, et see toimus enne Youtube-i plahvatuslikku levikut, mis toob tänapäeval kätte suure osa maailmas toimuvast. Teine mõte oli hoida au sees juba 150 aastat kestnud klassikalise klaveriõhtu vormi. Tallinna Klaverifestival on unikaalse klaverinädal, mis on suurima külastajate arvuga klassikafestival Eestis ja kus esineda on prestiižne.
Festivalil on eriline aura, külgetõmbejõud, mis toob arvukalt publikut ka paljudest naabermaadest. Tallinn on võluv ajalooline linn, mille keskaegne vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi hulka. Kontserdikülastuste vahel on võimalik nautida jalutuskäike keskaegsetel tänavatel, lõõgastuda kohvikutes ja silmitseda linna imekaunist panoraami Toompea nõlvadelt.


Festival toimub iga 2 aasta järel oktoobri viimasel nädalal või novembri algul, suurepärase akustika ja esmaklassiliste klaveritega Eesti tähtsaimas- Estonia kontserdisaalis. 

Estonia kontserdisaali klaverid: 
Suured kontsertklaverid "Steinway & Sons" 
            Mudel: D (Concert Grand) nr: 597429 (2014, Hamburg)   
Mudel: D (Concert Grand) nr: 542946 (1997, Hamburg)

Nädala jooksul esinevad umbes viieteistkümnel kontserdil suured rahvusvahelised tähed, noored tõusvad talendid ja eesti pianistide paremik. Paljud neist on saanud ja jäänud meie publiku lemmikuteks: Nelson Freire, Stephen Kovacevich, Cyprien Katsaris, Pierre-Laurent Aimard, Marc-André Hamelin, Angela Hewitt, Stephen Hough, Paul Lewis, Jean-Efflam Bavouzet, Piotr Anderszewski, Mihhail Pletnjov, Arcadi Volodos, Nikolai Luganski, Louis Lortie ja Eliso Virsaladze on vaid väike osa enam kui 150-st festivalil esinenud pianistist.

Pärast esimese klaverifestivali (festival KLAVER) suurt edu 1998. aastal on muusikapidu arenenud paljudes suundades. Ühelt poolt on sisse toodud ajaloolised pillid – klavikord, klavessiin, ja haamerklaver. Teiselt poolt toimuvad kaasaegse muusika kontserdid: prepareeritud klaveril (Cage, eesti pianist Kerikmäe), elektroonika kaasabil (Stockhausen), inimkõnet kaasates (Rzewski). On olnud suurte klaveriansamblite, näiteks Eesti klaveriorkestri kontserte, kus 8 pianisti esinevad neljal klaveril. Festival avatakse ja lõpetatakse tihti orkestrikontsertidega, kus kõlavad klaverikontserdid ja klaveri-muusikast inspireeritud orkestriteosed. Festival on tellinud üle 10 uudisteose Jaan Räätsalt, Jüri Reinverelt, Tõnu Kõrvitsalt, Peeter Vähilt, Urmas Sisaskilt, Helena Tulvelt, Mari Vihmandilt, Margo Kõlarilt, René Eesperelt ja Ülo Krigulilt. Festivalide osaks on näitused klaveritest ja klaverimuusika ajaloost.


Alates esimese festivali Yamaha ja Estonia firmade esindusnäitustest on olnud väljapanekud Eesti erinevate klaverifirmade toodangust läbi aegade ja näitus tahvelklaveritest. Paneelnäituste teemadeks on olnud "Klahvpillide areng läbi aegade", "Klaveriõhtu läbi aegade", "Maailma-nimega pianiste Eestis", "Chopin Pariisis" (Cité de la musique´i väljapanek), "Charles Rosen – muusik ja mõtleja" pianisti raamatutest, "Heliloojaid-virtuoose läbi aegade" jne.

Tallinna Klaverifestivalil on ka muusikahariduslik eesmärk. Alati toimuvad õpilaste teemakontserdid, näiteks Bachi Goldberg-variatsioonide või Liszti etüüdide op.1 esitused grupi noorte pianistide poolt. Oluline osa on külalispianistide meistrikursustel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastele. Toetame klaveriõppurite ja -õpetajate osalemist kuulajatena kogu Eestist. Üle Eesti kohale sõitnud õpetajate-õpilaste arv on olnud pidevalt paarisaja ümber. Õpilastel ja õpetajatel on võimalik osta sooduspileteid ja festivali sooduspasse.

Festivali kunstiline juht LAURI VÄINMAA on kõrgelt hinnatud nii pianisti, pedagoogi kui ka muusikaelu korraldajana. Väinmaa repertuaari kuulub muusikat barokist kaasaegseni, selle keskmes on peaaegu kogu Beethoveni klaverilooming (pianist on esitanud kontserditsüklitena helilooja 32 sonaati ja 5 klaverikontserti). Väinmaa on ka silmapaistev kaasaegse muusika esitaja. Tema repertuaaris on kogu Uus-Viini koolkonna, Alfred Schnittke ning Arvo Pärdi klaverilooming, ta on Ligeti etüüdide ja Boulezi 2. klaverisonaadi esmaesitaja Eestis. Väinmaa on eesti heliloojate Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Toivo Tulevi, Urmas Sisaski, Peeter Vähi, Mari Vihmandi ja Ülo Kriguli teoste esmaesitaja.

 Lauri Väinmaa on plaadistanud neli CDd firmale Warner Brothers, nende seas Tubina, Sumera ja Lemba klaverikontserdid koostöös ERSOga ning eesti heliloojate sooloklaveri loomingut. Ta on salvestanud sooloteoseid ja kammermuusikat ka teistele firmadele ning mitmetele raadiojaamadele, mille hulgas võiks esile tõsta Pärdi kogutud klaveriteoste salvestust BBCle.
 Väinmaa on esinenud Suurbritannias, Jaapanis, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes ja mujal. Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Hollandi, Läti ja Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja teiste orkestritega. Pianisti koostööpartnerite hulgas on dirigendid Eri Klas, Arvo Volmer, Andrei Boreiko, Nikolai Aleksejev. Alates 2001. aastast mängib Lauri Väinmaa klaveriduos koos Piret Väinmaaga. Ta on 8 pianistist koosneva Eesti Klaveriorkestri asutaja ja juht. Väinmaa õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias juba üle 25 aasta ning annab pidevalt meistrikursusi erinevates maades. Aastatel 2001-2010 oli ta paralleelselt klaveriosakonna juhataja Tampere Ammattikorkeakoulus Soomes. Ta osaleb regulaarselt rahvusvaheliste konkursside žüriides.
 Lauri Väinmaa on lõpetanud Moskva Riikliku Konservatooriumi Mihhail Pletnjovi ja Lev Vlassenko klaveriklassis ning õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki juhendamisel. Ta on III Eesti pianistide konkursi ja Minski rahvusvahelise pianistide konkursi võitja. Ta on võitnud eripreemiad Šoti rahvusvahelisel konkursil ja William Kapelli nimelisel rahvusvahelisel konkursil USAs.